“Eesti Infoühiskonna Arengukava 2030” keskendub Eesti digiühiskonna edendamisele, et muuta avalikud teenused innovaatilisemaks, kaasavamaks ja turvalisemaks. SWOT-analüüs:
Tugevused:
Arenenud digitaristu ja e-valimiste raamistik: Eesti on juba varasemalt teinud märkimisväärseid investeeringuid digitaristusse ja e-valimistesse, mis annab aluse tõhusatele ja innovaatilistele avalikele teenustele.
Tugev rõhk küberturvalisusele ja andmekaitsele: Küberturvalisus on prioriteet, mis kaitseb nii kodanike kui ka ettevõtteid ning loob usaldusväärset digikeskkonda.
Kaasavus ja ligipääsetavus digiteenustes: Eesmärk on tagada digitaalseid teenuseid oleksid kõigile.
Nõrkused:
Väljakutsed tehnoloogiliste uuenduste kiirel rakendamise tagajärjel. Kiiresti muutuva tehnoloogiamaastiku tingimustes võib olla keeruline tagada uusimate lahenduste kiire ja tõhus rakendamine.
Digilõhe risk ühiskonnas: Kuigi kaasavus on tugevus, võib siiski esineda digilõhet. Eriti kui mingi osa elanikkonnast ei ole võimeline või ei soovi digiteenuseid kasutama õppida.
Võimalused:
Innovatsioon avaliku ja erasektori partnerluste kaudu: Koostöö avaliku ja erasektori vahel võib soodustada uuendusi ja tõhusamaid lahendusi, aidates kaasa Eesti digitaalsele arengule.
Eesti positsiooni tugevdamine digivalitsemise globaalses liidris: Edukas elluviimine võib tugevdada Eesti mainet ja positsiooni rahvusvahelisel areenil digivalitsemise eksperdina.
Ohud:
Küberturvalisuse riskid: Küberkuriteod ja rünnakud on muutunud igapäevaseks, nõudes pidevat tähelepanu ja ennetavaid meetmeid nii üksikisikutelt kui ka organisatsioonidelt.
Tehnoloogia kiire areng võib poliitika uuendusi edestada: Poliitilised ja õiguslikud raamistikud võivad olla tehnoloogilise arenguga võrreldes aeglasemad, mis võib tekitada lünki reguleerimises ja järelevalves.
ITSPEA geveev 
Lisa kommentaar